24.02.2024 esilinastus film ” Prangli 1988″, milles saab näha vanu kaadreid Prangli suvepäevadest murrangulisel, 1988 aastal.
Prangli Põhikooli õpilaste loodud fotonäitust käidi 2023 aasta suve jooksul uudistamas nii Eestist kui ka mujalt maailmast.
Esimese fotonäituse korraldamise idee tekkis juba kolm aastat tagasi, kui Prangli kooli õpilastel avanes võimalus osaleda fotoringis tänu riikliku huvihariduse- ja huvitegevusetoetusele. Esimesel aastal õpiti fotograafia algtõdesid ja pildistati huvitavaid tähelepanekuid ümbruskonnast, parimad tööd leidsid koha Kelnase sadama ootepaviljonis, kus avati näitus pealkirjaga „ Leid“. Kahel järgneval aastal pühenduti Prangli looduse pildistamisele ning kooli, rahvamaja ja haridusseltsi koostöö tulemusena riputati saare rahvamaja fuajeesse näitused: “Oma saar”, mida sai külastada 2022 aasta suvel ja “Kevad südames”, mis oli huvilistele üleval kuni selle aasta oktoobrini. Viimaste näituste puhul oli soovijatel võimalik hääletada ka oma lemmikfoto poolt ning näituse lõpuüritusel loositi kõikide hääletanute vahel välja üks õnnelik, kes sai meeldinud teose päriseks endale.
Laste fotonäitused on muutunud külastajate seas väga populaarseks: sellel aastal oli hääletajate arv juba üle 300 ning hääli olid andnud inimesed erinevatest vanustest ja riikidest. Oktoobrikuus toimus fotonäituse “Kevad südames” lõpuüritus, kus selgusid ka selle aasta parimad fotod: “Poseidoni võim” autoriks Holger Koiva (9.klass) ja nooremas vanuseklassis said võrdselt hääli fotod “Saabuvad kalamehed” autoriks Kristo Piirisaar (1.kass) ja “Valguse allikas” Marta Liisa Linholm (1.klass). Lemmikpildi omanikuks osutus loosi tahtel Ungari kodanik ja foto tuli postiga saata välsmaale. Võitjale helistati otse ürituselt ja oh seda elevust ja rõõmu, mis telefonist vastu kajas. Palju õnne kõikidele võitjatele!
Selleks, et saaksid toimuda ka edaspidi vahvad näitused, aitas kogukond suuresti kaasa: terve suvi müüdi saare külastajatele õpilaste fotodega illustreeritud postkaarte. Lisaks on kõigil võimalik laste loomingut soetada Prangli rahvamajast veel kuni jõuludeni. Laste motivatsiooni hoidmiseks ja nende tubli töö kiituseks kinkis Prangli Rahvamaja kõigile huviringi õpilastele ühise Viimsi SPA külastuse kinkekaardi. Uue näituse idee on juba olemas ja kui kõik läheb plaanikohaselt, siis ootame järgmisel kevadel kõiki järjekordset väljapanekut oma silmaga vaatama.
Siiri Piirisaar
Eesti Vabariigi 105 aastapäeva tähistamise üritusel 24.02.2023.a. Prangli Rahvamajas anti Viimsi valla tänukiri üle ASTRA PIIRISAARELE 40.TÖÖJUUBELI PUHUL. Täname ja tunnustame pühendumusega tehtud pikaajalise töö eest hinnatud ja asendamatu raamatukoguhoidjana Prangli harukogus.
2022 aastal tunnustas Viimsi vald “Prangli Spordipäeva” korraldajaid, südamega korraldatud spordisündmuse eest, Viimsi valla tänukirjaga.
Võistkond “Tüdrukud”, “haavatut” kandmas.
Kõige vanem spordipäev Pranglil korraldati aastal 1961,kui Pranglil asuv kolhoos „Noor Kaardivägi”, ühines S.M. Kirovi nimelise Kalurikolhoosiga. Seega on “Prangli Spordipäev” kõige pikema traditsiooniga üritus Viimsi vallas.
Eesti Vabariigi 104 aastapäeva tähistamise üritusel 24.02.2022.a. Prangli Rahvamajas anti Viimsi valla tänukiri üle Raimond Linholmile- Prangli Vabatahtlikus Päästeseltsis tegutsemise ja erakordse julguse ja vapruse eest elude päästmisel.
Raimond Linholm kuulub Prangli Vabatahtliku Päästeseltsi 4 aastat. Sinna kuuluvad mehed on esimeseks abiks õnnetuste korral merel ja tulekahjude korral saarel. See tähendab valmisolekut 24 tundi ööpäevas, sest kunagi ei tea, millal abi vaja läheb.
Raimond on viimase 6 kuu jooksul päästnud merelt 6 hättasattunud inimest.
Möödunud aasta septembris sattus merehätta 4 inimest. Nende kaater oli hakanud kõvasti lekkima. Õnnetus juhtus Aksi ja Prangli saarte vahel. Õnneks jõuti neile appi. Raimond võttis 2 hädalist oma kaatrisse ja kaks jäid lekkivalt paadilt vett välja kühveldama ning pukseeris nad õnnelikut Aksi.
Järgmine õnnetus juhtus samuti sügisööl, merevesi oli 4-5 kraadi. Raimondi telefon helises kell 23.30. Kaks meest olid hakanud naabersaarelt Pranglisse tulema, kuid pimedus ja tugev tuul ajasid nende paadi rannast kaugel kivide otsa. Lained käisid üle pea, paat lekkis, kuid nende õnneks oli telefon töökorras.
Appi mindi kahe kaatriga, millest ühel olid prozektorid. Need aitasid hädalised tormi käest üles leida. Abi tuli siiski viimasel minutil, sest mõlemad mehed olid läbi külmunud.
Tihti tuleb minna appi ka lihtsamate äparduste korral, näiteks kui merel saab paadi kütus otsa.
Raimond on oma saare rahva jaoks nagu 112 hädaabi. Ta on kuldsete kätega mees, lahke ja abivalmis ja ei ütle kunagi abivajajatele ära. Olgu see siis õhksoojuspumpade paigaldamine, mida ta on saarele paigaldanud juba 38 tükki. Muidugi tuleb neid ka hiljem hooldada. Tema abi palutakse nii remondi, ehitustööde, autode ja televiisotite parandamise puhul. Väikesele Prangli kogukonnale on Raimond lausa asendamatu.
Etendus „Mis sa ilma paadita teed?” ( muusikaline jutustus) pälvis tunnustuse ” Viimsi valla Kultuuritegu 2021!”
2019 a. suvel sai alguse Viimsi Rannarahva Muuseumi, Viimsi Kooliteatri, MTÜ Aksi Elu ja Prangli Rahvamaja ühine teatriprojekt, muusikaline lavastus,mis tutvustab Aksi saare haruldast ajalugu.
Etenduses tuuakse vaataja ette Viimsi vetes asuva väikesaare värvikas ajalugu, kuid tegu pole pelgalt ühel saarekesel juhtunuga. Näidend avab laiemat kultuuritausta ja omab autentset ajaloolist tagapõhja. Tõsiseid teemasid on käsitletud lõbusas muusikalises vormis, kasutatud on Aksi saarelt pärit muusiku August Luusmanni originaalloomingut. Etenduses saavad sõna Aksi saarega seotud ajaloolised isikud. Sündmusi näidatakse suurelt osalt Aksi fotograafi ja muusiku August Luusmanni pilgu ja tema päevikutesse kirjutatud mõtete läbi.
Muusikalises lavastuses teeb kaasa 17 osatäitjat, sh näitlejad Raivo Mets ja Kelli Uustani ning ansambel „Robirohi“. Lavastaja on Külli Talmar-Kuiv, koormeistri tööd teeb Andrus Kalvet ja tantsuseaded Maido Saar. Etenduse konsultant on vanemteadur Külvi Kuusk, projektijuhid Annaliisa Sisask-Silla ja Maarika Lember.
Lavastuse kujunduses kasutatakse Prangli Rahvamaja näitusel „Ühel väikesaarel elas geenius“ eksponeeritud August Luusmanni suurepäraseid ajaloolisi fotosid, mis kuuluvad Rannarahva muuseumi kullafondi.
Huvitav on teada, et Aksi väike kogukond koosnes algselt kolmest ja 20. sajandil viiest taluperest. Saar oli tuntud oma paaditöökoja poolest, just Aksil valmisid Eesti esimesed mootorpaadid. Saarel olid tugevad muusikatraditsioonid – kõigis taludes olid koduorelid ja muud pillid, valmistati harmooniume. Vennad August Luusmann ja Oskar Luusmann tegelesid heliloominguga ka laialdasemalt.1919. aastal avasid Aleksander ja Rosine Aksberg oma kodus kooli, mis töötas hiljem koolivalitsuse rahalisel toetusel.
August Luusmann tegi kaastööd ERMile, kogus vanavara ja avaldas ajalehtedes väikesaari tutvustavaid artikleid. Temalt pärineb ligi pool tuhat fotot saartest ja rannaküladest ning sealsetest elanikest.
Enamik saare elanikest põgenes 1940. aastatel Rootsi, ülejäänud sunniti 1953. aastal Nõukogude piirivalve poolt saarelt lahkuma. Põhja-Eesti väikesaarte eluviis ja Eesti traditsiooniline rannakultuur on minevikku vajunud ja suurelt osalt unustatud. Tänu Aksi inimeste ajaloohuvile ja aktiivsele ellusuhtumisele on nende tegemistest säilinud siiski erakordselt palju kirjalikku materjali ja fotosid. See annab võimaluse tutvustada ühtaegu nii saja aasta tagust eluviisi väikesaarel kui merelise Eesti pärandkultuuri laiemalt.
Etenduses põimuvad mitmed erinevad valdkonnad ja teemad, mis seostuvad nii Aksi saare ja rannakultuuriga kui Eesti ajalooga laiemalt.
Nimetada võiks:
- Soome lahe saartest moodustuv ühtne kultuuriruum 19- 20 sajandil,
- Aksbergide kui ühe Põhja-Eesti silmapaistva paadimeistrite suguvõsa tegevus,
- Eesti esimeste mootorpaatide lugu,
- Hülge- ja kalapüügitavad. Mitme põlvkonna taha ulatuv koduse musitseerimise traditsioon,
- Kooliajalugu – kohaliku rahva initsiatiivil asutatud kodukool Aksi saarel.
- Traditsioonilisest külakogukonnast võrsunud intellektuaali eneseteostuse raske tee.