Prangli Spordipäeva küsitluse kokkuvõte.

Saare külastavus on kõige suurem suvekuudel ning Prangli Spordipäev leiab aset iga aasta augustikuu teisel nädalavahetusel. Kõik spordipäeva alad on välja pakutud ja läbi viidud vastavalt võimalustele. Pranglis on olemas funktsionaalne kunstmuruga spordiväljak, kus saab mängida jalgpalli, korvpalli ja tennist. Kergejõustikualad ja laste mängud peetakse vanal spordiplatsil Rätsepamäel, mis tegelikult on heinamaa. Kaitseliit on kaks viimast aastat oma alad läbi viinud Prangli Rahvamaja õuel. Eelnevatel aastatel peeti laskevõistlust Lool, endisel piirivalve polügoonil, kuid kaasaegsed nõuded näevad ette laevaliikluse sulgemist võistluste ajaks ohutuse eesmärgil. Siiski on kaitseliidul järgmisel aastal plaanis läbi viia laskevõistlus ka päris relvadega ja seda kõiki ohutusreegleid täites.

Spordipäeva läbiviimise kõige raskem osa on kohtunike kokkusaamine. Kuna kõik alad toimuvad üheaegselt, siis vajab iga ala ka 3 kohtunikku/abilist. Kokku on alasid 7, lisaks kaitseliit, kes viivad ise läbi oma alasid.

Ankeetküsitlusele vastas 130 inimest. Andmete kogumine käis Prangli Spordipäeva raames ning enne ja pärast spordialade sooritamist oli võimalus osalejatel täita paberkandjal kahepoolne ankeeküsitlus, seejuures vastamine polnud kohustuslik.

Osalejatelt uuriti üldist rahulolu spordipäeval toimuvaga. Küsimusele sai vastata 4 punkti skaalal, kust vastused jagunesid järgmiselt: väga rahul, pigem olen rahul, pigem ei ole rahul, ei ole üldse rahul.

Uuringus osalejatest 77% leiab, et ollakse väga rahul spordipäeval toimuvaga ning ülejäänud 23% olid pigem rahul. Tõsiasi on see, et osalejate seas ei olnud kedagi, kes vastasid antud küsimusele negatiivse vastusega. Võib selgelt järeldada, et üldiselt ollakse spordipäeval toimuvaga rahul, kuid alati on parandamisruumi, sest teadlikel tarbijatel on erinevad nõudmised.

Spordipäeva korraldajatel oli oluline teada saada, et mida tasuks edaspidi muuta. Vastusevariandid olid jagatud neljaks – lisada uusi spordialasid, lisa transport (laevareis), rohkem toitlustuskohti ning midagi ei tasu muuta. Tegemist oli mitme valikuga küsimusega. Andmeid analüüsides selgus, et kõige enam soovitakse uusi spordialasid juurde, mida valiti 81 korral. Järgnevalt valiti 29 korral, et tasub juurde organiseerida lisa laevareise ja 23 korral rohkem toitlustuskohti. 130 vastajast 21 leiab, et midagi ei tasu muuta Prangli Spordipäeva korraldamisel.

Lisaks soovisid korraldajad saada ülevaadet, milline või millised kavas olevad spordialad võiksid olemata olla ja millised uued alald oleksid oodatud.

Positiivne on see, et 94-le vastanutest meeldivad kõik spordialad. 5 vastajat arvas, et pole vaja kaitseliidu võistkondlikku mitmevõistlust, mis võib tuleneda sellest, et kõigil osavõtjatel pole võimalik moodustada 4-liikmelisi võistkondi. Järelikult oleks vaja võimalust neid alasid (näiteks laskmist) sooritada ka individuaalselt. 7 osalejat märkis ära jalgpalli. See võib samuti tuleneda sellest, et ka see ala on võistkondlik ja kõikidel soovijatel pole võimalust osaleda. 8 vastajat leidis, et kummikuvise pole huvitav ja 4 korral märgiti, et korvpalli vabavisked võiks olemata olla. Kuulitõukest võiks loobuda 6 osavõtja arvates, hoota kaugushüppest aga 2. 60m jooks võiks olemata olla 6 võistleja arvates ja 30m jooksu ei pooldanud 4 inimest, mis on mõeldud ainult lastele

Üllatuslikult soovisid 77 osalejat nooleviske võistlust, mis võiks järgneval aastal kavas olla. 50 osalejat soovivad aga taaselustada võrkpalliturniiri. Kui lisada spordipäeva kavasse võrkpalliturniir, siis peaks ära jääma jalgpall, sest korraldajate sõnul on kahte turniiri korraga läbi viia ajaliselt ja logistiliselt keeruline. Ilmselt ei jätkuks ei osalejaid ega ka pealtvaatajaid. Pikamaajooksu (umbes 4-5 km) soovisid 28 inimest. Lisaks oli küsimuse juures võimalik teha ka omaltpoolt ettepanekuid uute alade osas. Osalejatele tekitas huvi järgnevad alad: odavise, vibulaskmine, köievedu, tänavakorvpall, orienteerumine, aja peale rippumine, mälumäng, õhupüssist laskmine, lauatennis, pallivise ning raskejõustik.

Selgus ka, kui tähtis on osalejatele sportlik saavutus. Positiivseima tulemuse andsid 26 vastajat, et on väga tähtis ja 55 vastajat, et pigem on. 37 vastajale oli sportlik saavutus pigem mitte nii tähtis ja 12 vastjale üldsegi mitte. Võib selgelt järeldada, et osalejatel on üritusel erinevad motiivid ja eesmärgid.

86 vastajat leidis, et nende jaoks on eelkõige tähtis osavõtt ja õhkonna nautimine. Võib järeldada, et spordipäevast ei võeta osa ainult spordi tegemise pärast, vaid lõbus peab ka olema. See ongi loogiline, kuna antud spordiüritus kuulub pigem rahvaspordiürituste alla.

114 korda märgiti, et toimumiskoht Prangli saar on õige koht antud ürituse korraldamiseks. 95 osalejale meeldib pikaajaline traditsioon (62 aastat). 85 vastajat leidis, et spordipäeval valitsev meeleolu on väga hea, 84 korda märgiti, et see on hea võimalus sõprade või perega ajaveetmiseks. 60 korral märgiti oluliseks õhtune pidu, 51 korral märgiti oluliseks võistlusalad ja 44 korda peeti võimalikuks uute tutvuste leidmist läbi sportimise. Võimalus oli ka omaltpoolt lisada midagi, mis tundub olevat Prangli Spordipäevale ainuomane. Populaarsemad vabalt kirjutatud vastused olid: sõbrad tulevad kokku ja alati suurepärane aeg puhkamiseks. Võib järeldada, et toimumiskoht ja pikajaaline traditsioon on kõige olulisemad faktorid osalemaks Prangli Spordipäeval.

Kõige vanem spordipäev Pranglil korraldati aastal 1961.
Sel aastal ühines Pranglil asuv kolhoos „Noor Kaardivägi”, S.M. Kirovi nimelise Kalurikolhoosiga. Raivo Sikemäe, kes töötas kolhoosis ehitusel oli aktiivne kergejõustiklane ja suur spordientusiast. Tema eestvedamisel hakati korraldama Kirovi kolhoosi erinevates osakondades spordivõistlusi. Hiljem sai
temast Kirovi k/k spordiosakonna juhataja. Esimestest spordipäevadest Pranglil võtsid osa ka teiste osakondade inimesed, kuid paari aasta möödudes jäi spordipäev saare oma rahvale. Aladeks olid laskmie, kuuli tõuge, jooks, kaugushüpe.

23.08.1970 aastal oli spordipäeva korraldajaks Prangli külanõukogu liikmed Mati Leppmets ja Urmas Mererand, kes tol ajal oli 23 aastane. Nimetati seda Prangli külanõukogu esivõistluseks. See aasta ja kuupäev pärineb Urmas Mereranna diplomitelt, mille on välja andnud S.M. Kirovi nim. K/K(kalurikolhoosi) spordinõukogu. Tema mäletamist mööda ja tema diplomitelt võib lugeda seda, et võistlus aladeks olid kõrgushüpe, kaugushüpe, granaadivise, kuulitõuge, kettaheide, jooksmine, õhupüssist tulistamine ja võrkpall, kus omavahel võtsid mõõtu Pranglikad ja piirivalvurid. Võistlusi peeti Rätsepamäel, kus noored käisid õhtuti koos võrkpalli mängimas. 1985 aasta diplomilt võib lugeda, et üheks alaks oli veel ka sangpommi tõstmine ja diplomi oli välja andnud Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi Spordiklubi. Osavõtjad kinnitavad, et rikas Kirovi kolhoos pani alati välja uhked auhinnad ja neid oli rohkelt.

1986-88 korraldati Pranglis 3 päeva kestvaid suvepäevi, kus toimusid kontserdid ja esinesid isetegevuslased. Laupäev oli spordipäev. Mängiti võrkpalli, toimus köievedu ja erinevad mängud lastele. Õhtuti olid rahvamajas peod, mis kestsid hommikul kella 7.00-ni . Esinesid tuntud ansamblid ja Allan Roosileht tegi videodiskot. Rahvamaja juhatas siis Kalle Erm.

1982- 2012 aastani, kokku 30 aastat, korraldas Prangli saare spordipäevi Tiia Tamm, kes oma ametilt oli tol ajal Kirovi kolhoosi erinevate osakondade spordimetoodik. Osakonnad asusid Neemes, Loksal, Kakumäel, Omedul jne ning loomulikult ka Pranglis. Viimsi valla taasiseseisvumisel sai Tiia Tamme ametinimetuseks Viimsi valla sporditöö kordinaator ja Prangli Spordipäeva korraldas ta ikka edasi. Sel ajal oli üheks alaks veel ka odavise, kuid spordipäeval armastati ka kangemaid karastusjooke tarbida ning odavise muutus vähe ohtlikuks, rääkis Tiia.

Kõige populaarsem ala on läbi aastate olnud laskmine. Laskevõistluse protokollid olid 70 -ndatel aastatel olnud väga pikad, osa võttis oma 70 inimest. Õhupüssist võisid lasta kõik: nii mehed, naised kui ka lapsed.
Hiljem lasti juba pärisrelvadest, Lool, vanal piirivalve laskeplatsil. Nüüd on üle 20 aasta laskevõistlust läbi viinud Kaitseliidu Harju maleva Rävala malevkond, Avo Aljase eestvedamisel. Lisaks laskmisele airsoft relvadest toimub sel laupäeval veel ka haavatukandmine, vikingi kirve viskamine ja granaadi täpsusvise.
Taas peetakse võistlusi Rätsepamäel ja aladeks on hoota kaugus, kummikuvise, 30 m ja 60 m jooks, kuulitõuge ja laste viskevõistlused. Palliväljakul peetakse jalgpalli turniiri ja visatakse korvi vabaviskeid. Viimased kolm aastat on aidanud Prangli Spordipäeva korraldada Viimsi Kooli kehalise kasvatuse
õpetaja Marika Seppor, kes ise tuli Kirovi spordikooli tööle kergejõustiku treenerina 1978 aastal ehk ta on Viimsis sporditööd teinud 44 aastat. 2022 aastal pälvis soprdipäev, südamega korraldatud ürituse eest, Viimsi valla tänukirja.

Prangli Spordipäeva juhend

1. Prangli Spordipäeva eesmärk ja ülesanded:
   1.1 Eesmärk:
   ● Kujundada Prangli saare mainet.
   ● Propageerida sportlikku eluviisi.
   1.2 Ülesanded:
   ● Pakkuda sportlikku- ja kultuurilist meelelahutust Prangli saare elanikele ja külalistele.
   ● Jätkata Prangli spordipäeva üle 60 aasta kestnud traditsiooni.
   ● Selgitada välja iga ala kolm parimat spordipäeval läbiviidavatel spordialadel.
2. Aeg, koht ja spordialad:
   2.1 Prangli Spordipäev toimub Prangli saarel iga aasta augustikuu teisel nädalavahetusel. Sel aastal toimub spordipäev 12.08.2023.
   2.2 Võistlused toimuvad korraga kolmes kohas:
   ● Rätsepamäel (vanal spordiplatsil)
   ● Prangli Rahvamaja vastas oleval spordiväljakul
   ● Prangli Rahvamaja õueala

2.3 Rätsepamäel toimuvad spordialad:
● 30m jooks
● 60m jooks
● Hoota kaugushüpe
● Kuulitõuge
● Kummikuvise
Loetletud alad viiakse läbi erinevates vanustegruppides.
Lastealal toimuvad samuti erinevad sportlikud mängud
2.4 Spordiväljaku alad:
● Jalgpalliturniir (5-liikmelised võistkonnad)
● Korvpalli vabavisked (erinevad vanusegrupid)

2.5 Prangli Rahvamaja õuealal:
Kaitseliidu Harju maleva Rävala malevkond korraldab sõjalis-sportliku meeskondliku (4 liiget)
mitmevõistluse neljal alal:
● Laskmine airsoft relvadest
● „Haavatu kandmine“
● Vikingikirve viskamine
● Granaadi täpsusvise

3. Ajakava:
   10:30 – Spordipäeva lipu heiskamine Prangli Rahvamaja ees
   10:40 – Jalgpalli meeskondade registreerimine
   11:00 – 16:00 – Kõikide spordialade toimumise aeg
   19:00 – Autasustamine Prangli Rahvamajas
   21:00 – 01:00 – Spordipäeva pidu Prangli rahvamajas. Tantsuks ans.“ Laine“. Pilet 10 eur ja
   pensionäridele 5 eur.
4. Juhtimine:

4.1 Spordipäevade korraldamist ja juhtimist teostab Prangli Rahvamaja koos Viimsi
Vallavalitsusega. Võistluste tehniline läbiviimine lasub Prangli Rahvamaja poolt moodustatud
kohtunikekogul.
4.2 Läbiviimise süsteem teatatakse koos ajakavaga pärast võistlejate registreerimist ja enne
võistluste algust kohapeal.
4.2 Osa võivad võtta kõik soovijad.
4.3 Välja selgitatakse 3 parimat omas vanuseastmes.
4.4 Kõik osalejad saavad Viimsi valla diplomi ja meene.
4.5 Osavõtumaks puudub.
4.6 Kõik antud juhendis määratlemata küsimused lahendab spordipäeva spordialade
kohtunikega.
4.7 Võistluse protokollid on avalikud ja neid võidakse kasutada statistika ja ajaloo talletamiseks.
Tegemist on avaliku üritusega, kus võidakse pildistada ja neid pilte avalikustada.
4.8 Informatsioon spordipäeva kohta asub kodulehel: https://pranglirahvamaja.ee/