Eesti Vabariigi aastapäeva tähistati 2 uue näituse avamisega. Prangli ajaloost sündis näitus koostöös Rannarahva muuseumiga ja Elle Mets kinkis rahvamajale oma fotonäituse Prangli loodusest. Esilinastus film “Prangli 1988”, milles sai näha unikaalseid kaadreid sellest murrangulisest aastast. Filmi saab näha meie kodulehelt valides MIDAGI PÕNEVAT. Õhtul mängis tantsuks Urmas Mägi bänd.

Naistepäeva õhtu oli lihtsalt ilus:)

Naistepäeval kinkisid mehed naistele ilusa hetke, valmistades ise lillekimbud. Armsa muusikalise tervitusega esines Robin Pastak.

Aprilli algul aga jagasime esimest korda välja “Naljari” ehk siis huumoripreemia Prangli rahva pikaajalise ja järjepideva naerutamise eest. Naljari kuju voolis auhinnaks Merilin Tammsaar, meie saare naljahamba Viljari järgi.

Nominetne oli kolm- Viljar, Igor ja Kaido. Prangli valijate kogu hääletas “Naljari” huumoripreemia Kaido Lembinenile. Vinge peo aga tegi jällegi meie diskor Lauri Lembinen ehk Lenny La Vida.

Prangli Rahvamaja sai 1. mail 2024, 70 aastaseks. Selle sündmuse auks kinkisid meie saare ülitoredad inimesed Kati, Mait, Keitu, Indrek, Merilin ja Kaido rahvamajale uue ja isetehtud sildi, mis kõigile üllatusena varahommikul ka seinale kinnitati.

Kootöös Viimsi Rannarahva muuseumiga valmis ülitore näitus Prangli ajaloost, mille koostas Külvi Kuusk.

Ka Prangli kooli 7 õpilast koostasid Rahvamaja juubeliks toreda näituse saare ajaloost ja tänapäevast. Näituse panid ülesse laste vanemad. Mõlemat näitust saavad külalised pikalt vaatamas käia.

Päeval toimus aktus, kus rahvast tervitasid Prangli kooli õpilased. Viimsi valla kultuuriosakond jagas tänukirju ja kontserdi andsid Rainer Vilu ja Piia Paemurru( klaveril). Esilinastus juubeliks valminud film “Prangli elust-olust kultuurilises võtmes.” Õhtul esinesid Marju Länik koos tantsutüdrukutega.

Rahvamaja juubeliks ja rahvale naljaks sai vana kuurgi omale “aknad ette”, kust meie Tuustid möödujatele sõbralikult lehvitavad.

11.mail esietendus Viimsi Artiumis Viimsi valla 105. aastapäevaks etendus “Tuulte vallas”. Etendus rääkis Viimsi valla ajaloost ja seal tegid 83 osatäitja seas kaasa ka meie saare Tuustid, kõneledes Prangli saare elust olust S.M. Kirovi nim. näidiskalurikolhoosi Prangli suitsutsehhi naiste suu läbi.

Kaasa tehti veel ka teises pildis, mis kõneles meie valla kirikute ehitamisest lihtrahva silme läbi.

Jaanipäeval toimus lastele teatevõistlus, täiskasvanud, vedasid köit, hoidsid sangpommi ja kuuli. Rahvast tantsitas ans. “President”.

Jällegi loositi noorte ja vallaliste seast välja meie Koit ja Hämarik. Jaaniõhtu jäädvustas meie jaoks Elle Mets. (Pilte saab vaadata galeriist)

Kalurite päeval said nii saare elanikud, kui ka külalised vaadata mitu korda lõbusat filmi “Pildikesi Prangli elu-olust kultuurilises võtmes”, mille peaosades saab näha Prangli omi Tuuste. Rahvast jätkus ja filmi lõppedes kõlas kõva aplaus:) Õhtul aga hullutas päikesetõusuni Ülesaarel rahvast ans. “Audru Jõelaevanduse punt.”

Suveteatri elamusi pakkus meile sellel suvel Indrek Taalmaa monoetendusega “Sinised kilesussid jalas”.

Kohvikute päeval oli Rahvamajas avatud kohvik-kino, seekord toimus lausa 3 seanssi, kus rahvas taas naerda sai. Filmiks loomulikult meie oma “Pildikesi Prangli saare elust olust kultuurilises võtmes”.

Õhtul möllas rahvas Lenny La Vida “Suurel Suvediskol.”

Tantsuansambli Lee põhikoolirühm pakkus toreda elamuse oma suurepärase tantsuoskuse ja vahvate tantsudega.

Eelmisel suvel liikusid saarel ringi filmitegijad Itaaliast. Nende töö tulemusel sündis film “Midsummer in Prangli”. Esilinastus toimus nüüd meie rahvamajas ja publiku huvi oli nii suur, et rahvas ei mahtunud saali ära. Kõik toolid, lauad ja ukseaugud olid pealtvaatajaid täis.

Sellel suvel käisid meil abiks riisumas ja värvimas Viimsi Õpilasmaleva noored. Koos sai palju tööd ära tehtud ja täname kõiki noori ja nende juhendajaid tubli töö eest.

Prangli Spordipäev läks sellel korral läbi vihmasaju taas väga hästi korda. Kohtunikeks olid, lisaks eelmistel aastatel alati kohal olnud Marikale, Tonyle, Arlole , Sammile ja Avole, Viimsi õpetajate segarahvatantsurühm Õõps, eesotsas juhendaja Maido Saarega. Lisaks kohtunike suurele tööle jõudsime veel käia esinemas meie Laurentsiuse kabeli ees, sest on ju 10.aug. Püha Laurentsiuse päev. Enne autasustamist aga löödi veel rahva rõõmuks tantsu rahvamajas. Meie tänu neile on sõnadest suurem.

Prangli Pärimuspäevadel esitles rahvamajas oma raamatut “Kärknad” ja uurimustööd Prangli talude ajalugu 1714-1835 Heli Kendra. Kohtumine oli väga põnev ja küsimusi esitati autorile palju.

Külas olid ka pärimusmuusikud Tartust, kes pakkusid toreda elamuse kõigile osalistele, õpetades vanu tantse ja Prangli laule.