Prangli Rahvamaja ajalugu
Nõukogude ajal ehitati Pranglisse rahvamaja, mis avati 1. mail 1954. aastal, kuigi ehitus algas palju varem ning 1953 oli hoone karkass juba püsti. Kuigi ehitusjuht ja mõned ehitajad olid mandrilt, lõid rahvamaja ehitusel käed külge eelkõige saare omad inimesed.
Hiljem oli üks ehitajatest ikka öelnud, kui ta veidi napsus peaga rahvamajja magama kippus jääma: “See minu maja, ma võin siin magada.“ Rahvas võttis uue kooskäimise koha kohe omaks.
Nädalavahetustel näidati kino, pärast filmi lõppu algas tantsuõhtu. Mängisid kohalikud muusikud, kaasa lõid isegi piirivalvurid. Teinekord tulid nood lausa Kerilt kohale.
Prangli rahvamaja tantsuõhtutele tuli ka kaugemalt rahvast. Viinistu elanik Õie Külmsaar on meenutanud, et nemad mehega käisid mõnikord Pranglis tantsimas. Pidu kestis sageli hommikuni.
Rahvamaja esimene juhataja oli Roland Sepp, keda aitas tema naine Luise. Organiseeriti mitmesuguseid üritusi. Peale riiklike tähtpäevade tähistamise ning kultuuriürituste toimusid pranglikate spordipäevad. Kelnase külla rajati 1970 -ndatel ka võrkpalli plats.
Muusika ning tantsuansamblid olid Pranglil algusest saati populaarsed. Prangli naisansambel tegutses juba hiljemalt 1960.aastatest. Musitseeriti omal saarel, kuid esineti Pranglilt ka mujal, näiteks võeti osa 1976. aasta kolhooside taidlusülevaatustest.
Peale naisansambli tegutsesid veel meeskoor, naiskoor, kapell, rahvatantsurühm, harrastusteater. Rahvatantsurühm ei piirdunud ainult traditsiooniliste tantsudega, vaid tehti ka karaktertantsu. Sageli mõeldi koreograafia ise välja ja pandi lugudele toredad nimed, näiteks „Kalamehetants“.
Hiljem tehti saarel ka bändi.
Näitetruppi juhendas Prangli kooli direktor Heino Kahro, kes ka ise näitlejana kaasa lõi. Kostüümid õmblesid ringi liikmed ise. Mängiti Eesti näitemängu klassikat, näiteks „Pisuhända“ ja „Kapsapead“. Samuti käidi esinemas väljaspool oma kodusaart.
Rahvamajas võis käia ka lihtsalt niisama olengutel, kus mängiti põhiliselt koroonat, aga ka kaarte ning piljardit. Esimene televiisor (Avangard) saarel toodi samuti rahvamajja, kus seda ühiselt vaatamas käidi. Teler oli olemas juba 1960. aastate alguses, sest mäletatavasti vaadati sealt John F. Kenndy matuseid (1963).
Peale oma rahva esinemiste sai Prangli rahvas osa ka mitmete tuntud artistide kunstist. Kõige kuulsam esineja oli Georg Ots, kes 1956. aastal koos teiste filharmoonia muusikutega Prangli rahvamajas kontserdi andis. Esinema tulid ka näitlejad, näiteks Eino Baskin,Jüri Järvet, Eri Klas, Uno Loop, Artur Rinne, Lia Laats, Voldemar Kuslap, Heidi Tamme. Tänapäeval moodustavadki lõviosa esinejatest mujalt tulnud artistid. Pranglit on 2011. aastal külastanud ka Kihnu Virve, kes käis esinemas laululava avamisel ning osalemas Eesti saarte kogul.
Prangli rahvamajas on peale ühistegevusruumide veel raamatukogu, mis enne oli tegutsenud Madikse talus, kooli söökla, velskripunkt ja postkontor, mis tegutsevad tänaseni. Kunagi asus praeguse postkontori ruumides ka telefonikeskjaam. 2008. aastal paigaldati Prangli rahvamaja katusele hasartmängumaksu regionaalsete investeeringutoetuste abil päikese patareid, et näidata eeskuju taastuvenergia kasutamises.
Prangli rahvamaja juhatajad on olnud (kronoloogilises järjekorras): Roland ja Luise Sepp, Helju Blumkvist, Tiiu Sumpärk, Henno- Johannes Malmström, Helgi Klasberg, Lembit Tammsaar, Maigi Rand, Urmas Kallas, Kalle Erm, Kalle Suviste, Priit Kuusk, Irja saar, Vootele Aer, Merilin Sepp- Tammsaar, Carmen Ott, Maret Klaamas. 2019. aasta nov. juhib rahvamaja tööd Külli Talmar- Kuiv.
Rahvamaja on saare kõige suurem hoone ning on tänaseni kultuuri-ja sotsiaalse elu keskpunkt. Vahepealsetel aastatel tehti talviti hoolega käsitööd ja kooti kangaspuudel põrandavaipu, mida suvel saare külalistele turustati. Korraldati nunnukonkursse ja valiti Prangli saare sädeinimest. Rahvamaja külastas ka president Toomas Hendrik Ilves koos abikaasaga. Maja sai ka renoveeritud.
Endiselt jätkuvad tähtpäevade tähistamised ja teised traditsioonilised üritused nagu jõulupeod, kaluritepäev jpt.
Spordipäev on eriliselt oodatud ja väga populaarne nii saare rahva kui ka nende sõprade seas.
Endiselt käisid ja käivad rahvamajas esinemas armastatud ja oodatud lauljad, muusikud. Nende seas Kukerpillid, Justament, Apelsin, Anne Veski, Ivo Linna, Antti Kammiste, Jüri Aarma, Henn Rebane, Smilers, Marek Sadam, Terminaator, Vanaviisi ja paljud, paljud teised.
Tänaseks on uue ilme saanud ringide tööruum, lavatagune garderoob ja fuajee.
Fuajees saab jällegi mängida piljardit, koroonat, lauatennist ja vaadata üheskoos suurest televiisorist näiteks spordi võistluseid. Samuti saab aastaringselt vaadata erinevaid foto- või maalinäituseid. Välja on vahetatud suur kinoekraan, paigaldatud uus projektor ning lavale on üles seatud prožektorid. Korraldatakse laste- ja noorte kunsti-, loodus ja spordilaagreid. Laagreid korraldavad ja kontserte annavad erinevad koorid ja rahvatantsurühmad üle Eesti. Endiselt toimuvad kinoõhtud ja töötavad huviringid. Korraldatakse erinevaid töötubasid ja peetakse koosolekuid ning laatasid.
Rahvamaja teeb koostööd Prangli Kooli ja teiste Viimsi kultuuri- ja haridusasutustega.
