Aastal 2021 käis rahvamajas oma laagreid pidamas palju Viimsi isetegevuskollektiive. Naisrahvatantsurühm NÕÕPS, juhendaja Agne Kurrikoff- Herman.
Viimsi Gümnaasiumi Rahvatantsurühm, juhendajad Maido Saar ja Lemme Randma.
Viimsi Muusikakooli puhkpilliorkester, juhendajad Neeme Ots, Kaspar Ernesaks, Maret Melesk
ja ka keelpilliorkester , juhendajad Ann Kuut ning Glaire Helilaid-Ruben.
Eesti Vabariigi Taasiseseisvumispäeval andis kontserdi Randvere Pasunakoor, juhendajaks Kristjan Jurss.
Koos vokaalansambliga „-7”, esinesid Mari- Liisi muusikastuudio laululapsed Viimsist.
Rahvusvahelisel Muusikapäeval rõõmustasid saarerahvast Viimsi Kooli Vilistlaskoori tore seltskond. Dirigent Andrus Kalvet, koormeister Virve Kalvet.
2021 aasta suvel toimusid 3 suurt sündmust, millest esimeseks oli etendus „Mis sa ilma paadita teed ?”.Juba 2019 a. suvel sai alguse Viimsi Rannarahva Muuseumi, Viimsi Kooliteatri, MTÜ Aksi Elu ja Prangli Rahvamaja ühine teatriprojekt, muusikaline lavastus, mis tutvustab Aksi saare haruldast ajalugu. Etendust toetab Rannarahva Muuseumi näitus „Ühel väikesaarel elas geenius”, mida võis turistide rõõmuks vaadata läbi suve. Ligi 100 aastased fotod pildistas omal ajal August Luusmann. Kokku mängiti 5 etendust ja publikut jätkus. Seepärast on plaanis etendustega jätkata ka järgmisel aastal.
Teiseks suureks ja meeldejäävaks sündmuseks oli tantsuansambel „ Lee „ 40 juubel, millele eelnes 5 päeva kestnud laager. Laagrist ja kontserdist Ülesaarel võtsid osa oma 100 tantsijat. Ürituse peakorraldajaks oli Maria Uppin- Sarv ja hingeks Maido Saar. Kontsert toimus Kaluritepäeval ja sellega seoses peeti Kelnase sadamas laata ja estukite võistlust. Külalised saabusid saarele kauni laevaga “Venus”.
Kolmandaks ürituseks oli aurulaev „Eestirand” 80 mälestuspäev 26. augustil.
Hukkunuid mälestati saarel asuva aurulaeva mälestusmärgi juures ning järgnenud üritusel Prangli Rahvamajas. Sündmustel osalesid teiste seas EELK (Eesti Evangeelse Luteri Kiriku) peapiiskop Urmas Viilma, MPEÕK (Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeuse Kiriku) Maardu koguduse piiskop Sergi, Eesti mereväeülem kommodoor Jüri Saska, Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill, Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen jt. Avati uus mälestustahvel, mis valmis Viimsi Rannarahva Muuseumi ja Eesti Sõjamuuseumi koostöös. Ettekannetega esinesid Eesti Sõjamuuseumi teadusdirektor Toomas Hiio ja Rannarahva Muuseumi juhataja Janek Šafranovski. Üheskoos vaadati 2018. aastal valminud dokumentaalfilmi „Eestirand. Mälestused ja tänapäev“.
13.09. käisid omakorda ohvreid mälestamas Juudi kogukonna esindajad.
Loomulikult jätkusid ka raditsioonilised üritused ning 7. aug. toimus taas Prangli Spordipäev, mis on saarel oodatud sündmus igal suvel. Teada oleva halva ilma tõttu alustati sportimisega juba päev varem, 6.aug. õhtupoolikul, kui paistis päike ning osavõtjaid oli seetõttu rohkesti.
Toimusid 30 m jooks, 60 m jooks, hoota kaugushüpe, meeste ja naiste kuulitõuge, kummikuvise ja laste viskevõistlus jällegi vanal spordiplatisl, Rätsepa mäel.
Täname väga Endel Linholmi, kes andis lahkesti loa seal võistluste korraldamiseks.
Korvpalli vabavisked ja võistkondlik jalgpall toimusid mänguväljakul. Sel aastal mängisid vihmas ja tuules 4 võistkonda.
Kokku sai diplomeid välja antud 150, sest erinevaid vanusegruppe oli igal alal omajagu. Eelmise aastaga võrreldes lisandus naite kuulitõuge, laste hoota kaugushüpe ja 60 m jooks. Kõige noorem osavõtja oli 2 aastane, kes osales 30 m jooksus, hüppas hoota kaugust ja viskas ka kummikut.
Iga ala vajas ka kohtunikke ja nendeks olid vabatahtlikena abiks Viimsi Gümnaasiumi Rahvatantsurühm ja nende juhendajad Maido Saar ja Lemme Randma. Peakohtunikuks ja spordipäeva korraldamise kõige suuremaks abiks ja nõuandjaks oli Viimsi Kooli kauaaegne kehalise kasvatuse õpetaja Marika Seppor.
Rahvamaja õues toimunud laskevõistlust korraldasid KL Harju maleva, Rävala malevkonna kaitseliitlased, kes enamuses on ka Viimsi kogukonna liikmed, Avo Aljase eestvedamisel. Lisaks laskmisele, toimus granaadi täpsusvise, vikingi kirve vise ja “haavatu”kandmine.
Autasustamine algas Viimsi Gümnaasiumi Rahvatantsijate ja veel kahe rahvatantsurühma „Kiili Kirjud” esinemisega rahvamajas, mis oli meeldivaks üllatuseks ning tujutõstjaks.
Tänan siinjuures Viimsi valda ja Paavo Naela diplomite valmistamise ja auhindade eest. Erilised tänud lähevad meie spordipäeva lahkele sponsorile Tarmo Kajandile Popspordist, kes toetas meid omaltpoolt toredate auhindadega. Õhtul mängis sealsamas ans. „Paras Pähkel”, mis oli päevale väga lõbusaks lõpuks.
Tähistati Vastlapäeva Marika Linholmi eestvedamisel. Toimusid vahvad võistlused ja söödi hernesuppi ning vastlakukleid.
Eesti Vabariigi aastapäeva, mis algas päikesetõusul lipu heiskamisega rahvamaja ees.
Õhtul peeti pidu, kus anti üle Viimsi valla tänukiri koroonameister Urmas Meremaale. ( Prangli Kooli õpetaja Siiri Piirisaar)
Jaanituli toimus traditsiooniliselt Ülesaarel,kus lapsed said osaleda võistlusmängudes.
Seejärel läks mölluks, sest mehed võtsid köievedu väga tõsiselt.
Varajaste hommikutundideni mängis tantsuks ans. „Mis siis?”
Toimus Suur Suvedisco, discoriks Lenny La Vida. Esmakortselt oli rahvamajas suvel avatud juuksurisalong.
Kontserte käisid andmas ansmblid Väliharf.
Shanon tõi Ülesaare laululavale kõvasti rahvast kokku.
Ansambel Fööniks aga pani rahva möllama muinastulede ööl.
Jõeõed ja Segakoor Serviti andsid ühiskontserdi, mis tõi jällegi rahvamajja rohkelt publikut.
Peeti laste – ja noortelaagreid, kus sai nii laulda, tantsida kui ka sporti teha. Üheskoos tutvuti saare ajaloo ja vaatamisväärsustega ning lubati kindlalt tagasi tulla.
Sügisel sai tähistatud Rahvamajade Päeva ja mõnusalt tantsida Mikko ja Mait Maltise ülitoredate laulude saatel.
Jõulud möödusid vägagi meleolukalt. Peeti laata, kust sai osta kohalikku käsitööd, mahla, moosi jne.
Õiget meeleolu aitas luua armas kujundus ja super ägedad tantsutüdrukud. Tants ja kontsert jäid aga Mari- Liisi, Andruse ja Märdi kanda.
Loomulikult jõudis saarele ka Jõuluvana isiklikult.
Aastalõpu peol tantsitas Prangli rahvast Sulo.
