Prangli rahvamaja
Prangli rahvamaja

Prangli Rahvamaja ajalugu

Nõukogude ajal ehitati Pranglisse rahvamaja, mis avati 1. mail 1954. aastal, kuigi ehitus algas palju varem ning 1953 oli hoone karkass juba püsti. Kuigi ehitusjuht ja mõned ehitajad olid mandrilt, lõid rahvamaja ehitusel käed külge eelkõige saare omad inimesed.

Rahvamaja ümbruse korrastamine

Hiljem oli üks ehitajatest ikka öelnud, kui ta veidi napsus peaga rahvamajja magama kippus jääma: “See minu maja, ma võin siin magada.“ Rahvas võttis uue kooskäimise koha kohe omaks.

Mehed veoautol

Nädalavahetustel näidati kino, pärast filmi lõppu algas tantsuõhtu. Mängisid kohalikud muusikud, kaasa lõid isegi piirivalvurid. Teinekord tulid nood lausa Kerilt kohale.

Tants piirivalvuritega

Prangli rahvamaja tantsuõhtutele tuli ka kaugemalt rahvast. Viinistu elanik Õie Külmsaar on meenutanud, et nemad mehega käisid mõnikord Pranglis tantsimas. Pidu kestis sageli hommikuni.

Rahvamaja esimene juhataja oli Roland Sepp, keda aitas tema naine Luise. Organiseeriti mitmesuguseid üritusi. Peale riiklike tähtpäevade tähistamise ning kultuuriürituste toimusid pranglikate spordipäevad. Kelnase külla rajati 1970 -ndatel ka võrkpalli plats.

Muusika ning tantsuansamblid olid Pranglil algusest saati populaarsed. Prangli naisansambel tegutses juba hiljemalt 1960.aastatest. Musitseeriti omal saarel, kuid esineti Pranglilt ka mujal, näiteks võeti osa 1976. aasta kolhooside taidlusülevaatustest.

Naisansambel

Peale naisansambli tegutsesid veel meeskoor, naiskoor, kapell, rahvatantsurühm, harrastusteater. Rahvatantsurühm ei piirdunud ainult traditsiooniliste tantsudega, vaid tehti ka karaktertantsu. Sageli mõeldi koreograafia ise välja ja pandi lugudele toredad nimed, näiteks „Kalamehetants“.

Rahvatantsurühm

Hiljem tehti saarel ka bändi.

Ansambel

Näitetruppi juhendas Prangli kooli direktor Heino Kahro, kes ka ise näitlejana kaasa lõi. Kostüümid õmblesid ringi liikmed ise. Mängiti Eesti näitemängu klassikat, näiteks „Pisuhända“ ja „Kapsapead“. Samuti käidi esinemas väljaspool oma kodusaart.

Näitemäng

Rahvamajas võis käia ka lihtsalt niisama olengutel, kus mängiti põhiliselt koroonat, aga ka kaarte ning piljardit. Esimene televiisor (Avangard) saarel toodi samuti rahvamajja, kus seda ühiselt vaatamas käidi. Teler oli olemas juba 1960. aastate alguses, sest mäletatavasti vaadati sealt John F. Kenndy matuseid (1963).

Peale oma rahva esinemiste sai Prangli rahvas osa ka mitmete tuntud artistide kunstist. Kõige kuulsam esineja oli Georg Ots, kes 1956. aastal koos teiste filharmoonia muusikutega Prangli rahvamajas kontserdi andis. Esinema tulid ka näitlejad, näiteks Eino Baskin,Jüri Järvet, Eri Klas, Uno Loop, Artur Rinne, Lia Laats, Voldemar Kuslap, Heidi Tamme. Tänapäeval moodustavadki lõviosa esinejatest mujalt tulnud artistid. Pranglit on 2011. aastal külastanud ka Kihnu Virve, kes käis esinemas laululava avamisel ning osalemas Eesti saarte kogul.

Prangli rahvamajas on peale ühistegevusruumide veel raamatukogu, mis enne oli tegutsenud Madikse talus, kooli söökla, velskripunkt ja postkontor, mis tegutsevad tänaseni. Kunagi asus praeguse postkontori ruumides ka telefonikeskjaam. 2008. aastal paigaldati Prangli rahvamaja katusele hasartmängumaksu regionaalsete investeeringutoetuste abil päikese patareid, et näidata eeskuju taastuvenergia kasutamises.

Prangli rahvamaja juhatajad on olnud (kronoloogilises järjekorras): Roland ja Luise Sepp, Helju Blumkvist, Tiiu Sumpärk, Henno- Johannes Malmström, Helgi Klasberg, Lembit Tammsaar, Maigi Rand, Urmas Kallas, Kalle Erm, Kalle Suviste, Priit Kuusk, Irja saar, Vootele Aer, Merilin Sepp- Tammsaar, Carmen Ott, Maret Klaamas. 2019. aasta nov. juhib rahvamaja tööd Külli Talmar- Kuiv.

Rahvamaja on saare kõige suurem hoone ning on tänaseni sotsiaalse elu keskpunkt. Vahepealsetel aastatel tehti talviti hoolega käsitööd ja kooti kangaspuudel põrandavaipu, mida suvel saare külalistele turustati. Korraldati nunnukonkursse ja valiti Prangli saare sädeinimest. Rahvamaja külastas ka president Toomas Hendrik Ilves koos abikaasaga. Maja sai ka renoveeritud.

Endiselt jätkuvad tähtpäevade tähistamised ja teised traditsioonilised üritused nagu jõulupeod, kaluritepäev jpt.

Aastavahetus 2019-2020

Spordipäev on eriliselt oodatud ja väga populaarne nii saare rahva kui ka nende sõprade seas.

Spordipäev 2020

Endiselt käisid ja käivad rahvamajas esinemas armastatud ja oodatud lauljad, muusikud. Nende seas Kukerpillid, Justament, Apelsin, Anne Veski, Ivo Linna, Antti Kammiste, Jüri Aarma, Henn Rebane, Smilers, Marek Sadam, Terminaator, Vanaviisi ja paljud, paljud teised.

Tänaseks on uue ilme saanud ringide tööruum, lavatagune garderoob ja fuajee.

Piljardilaua avamine 2019

Fuajees saab jällegi mängida piljardit, koroonat, lauatennist ja vaadata üheskoos suurest televiisorist näiteks spordi võistluseid. Samuti saab aastaringselt vaadata erinevaid foto- või maalinäituseid. Välja on vahetatud suur kinoekraan, paigaldatud uus projektor ning lavale on üles seatud prožektorid. Korraldatakse laste- ja noorte kunsti-, loodus ja spordilaagreid. Laagreid korraldavad ja kontserte annavad erinevad koorid ja rahvatantsurühmad üle Eesti. Endiselt toimuvad kinoõhtud ja töötavad huviringid. Korraldatakse erinevaid töötubasid ja peetakse koosolekuid ning laatasid.

Kalurite päeva laat 2020

Rahvamaja teeb koostööd Prangli Kooli ja teiste Viimsi kultuuri- ja haridusasutustega.

Väikesaarte noorte pärimuspäevad 2020

Aastal 2021 käis rahvamajas oma laagreid pidamas palju Viimsi isetegevuskollektiive. Naisrahvatantsurühm NÕÕPS, juhendaja Agne Kurrikoff- Herman.

Viimsi Gümnaasiumi Rahvatantsurühm, juhendajad Maido Saar ja Lemme Randma.

Viimsi Muusikakooli puhkpilliorkester, juhendajad Neeme Ots, Kaspar Ernesaks, Maret Melesk

ja ka keelpilliorkester , juhendajad Ann Kuut ning Glaire Helilaid-Ruben.

Eesti Vabariigi Taasiseseisvumispäeval andis kontserdi Randvere Pasunakoor, juhendajaks Kristjan Jurss.

Koos vokaalansambliga „-7”, esinesid Mari- Liisi muusikastuudio laululapsed Viimsist.

Rahvusvahelisel Muusikapäeval rõõmustasid saarerahvast Viimsi Kooli Vilistlaskoori tore seltskond. Dirigent Andrus Kalvet, koormeister Virve Kalvet.

2021 aasta suvel toimusid 3 suurt sündmust, millest esimeseks oli etendus „Mis sa ilma paadita teed ?”.Juba 2019 a. suvel sai alguse Viimsi Rannarahva Muuseumi, Viimsi Kooliteatri, MTÜ Aksi Elu ja Prangli Rahvamaja ühine teatriprojekt, muusikaline lavastus, mis tutvustab Aksi saare haruldast ajalugu. Etendust toetab Rannarahva Muuseumi näitus „Ühel väikesaarel elas geenius”, mida võis turistide rõõmuks vaadata läbi suve. Ligi 100 aastased fotod pildistas omal ajal August Luusmann. Kokku mängiti 5 etendust ja publikut jätkus. Seepärast on plaanis etendustega jätkata ka järgmisel aastal.

Teiseks suureks ja meeldejäävaks sündmuseks oli tantsuansambel „ Lee „ 40 juubel, millele eelnes 5 päeva kestnud laager. Laagrist ja kontserdist Ülesaarel võtsid osa oma 100 tantsijat. Ürituse peakorraldajaks oli Maria Uppin- Sarv ja hingeks Maido Saar. Kontsert toimus Kaluritepäeval ja sellega seoses peeti Kelnase sadamas laata ja estukite võistlust. Külalised saabusid saarele kauni laevaga “Venus”.

Kolmandaks ürituseks oli aurulaev „Eestirand” 80 mälestuspäev 26. augustil.

Hukkunuid mälestati saarel asuva aurulaeva mälestusmärgi juures ning järgnenud üritusel Prangli Rahvamajas. Sündmustel osalesid teiste seas EELK (Eesti Evangeelse Luteri Kiriku) peapiiskop Urmas Viilma, MPEÕK (Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeuse Kiriku) Maardu koguduse piiskop Sergi, Eesti mereväeülem kommodoor Jüri Saska, Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill, Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen jt. Avati uus mälestustahvel, mis valmis Viimsi Rannarahva Muuseumi ja Eesti Sõjamuuseumi koostöös. Ettekannetega esinesid Eesti Sõjamuuseumi teadusdirektor Toomas Hiio ja Rannarahva Muuseumi juhataja Janek Šafranovski. Üheskoos vaadati 2018. aastal valminud dokumentaalfilmi „Eestirand. Mälestused ja tänapäev“.

13.09. käisid omakorda ohvreid mälestamas Juudi kogukonna esindajad.

Loomulikult jätkusid ka raditsioonilised üritused ning 7. aug. toimus taas Prangli Spordipäev, mis on saarel oodatud sündmus igal suvel. Teada oleva halva ilma tõttu alustati sportimisega juba päev varem, 6.aug. õhtupoolikul, kui paistis päike ning osavõtjaid oli seetõttu rohkesti.

Toimusid 30 m jooks, 60 m jooks, hoota kaugushüpe, meeste ja naiste kuulitõuge, kummikuvise ja laste viskevõistlus jällegi vanal spordiplatisl, Rätsepa mäel.

Täname väga Endel Linholmi, kes andis lahkesti loa seal võistluste korraldamiseks.

Korvpalli vabavisked ja võistkondlik jalgpall toimusid mänguväljakul. Sel aastal mängisid vihmas ja tuules 4 võistkonda.

Kokku sai diplomeid välja antud 150, sest erinevaid vanusegruppe oli igal alal omajagu. Eelmise aastaga võrreldes lisandus naite kuulitõuge, laste hoota kaugushüpe ja 60 m jooks. Kõige noorem osavõtja oli 2 aastane, kes osales 30 m jooksus, hüppas hoota kaugust ja viskas ka kummikut.

Iga ala vajas ka kohtunikke ja nendeks olid vabatahtlikena abiks Viimsi Gümnaasiumi Rahvatantsurühm ja nende juhendajad Maido Saar ja Lemme Randma. Peakohtunikuks ja spordipäeva korraldamise kõige suuremaks abiks ja nõuandjaks oli Viimsi Kooli kauaaegne kehalise kasvatuse õpetaja Marika Seppor.

Rahvamaja õues toimunud laskevõistlust korraldasid KL Harju maleva, Rävala malevkonna kaitseliitlased, kes enamuses on ka Viimsi kogukonna liikmed, Avo Aljase eestvedamisel. Lisaks laskmisele, toimus granaadi täpsusvise, vikingi kirve vise ja “haavatu”kandmine.

Autasustamine algas Viimsi Gümnaasiumi Rahvatantsijate ja veel kahe rahvatantsurühma „Kiili Kirjud” esinemisega rahvamajas, mis oli meeldivaks üllatuseks ning tujutõstjaks.

Tänan siinjuures Viimsi valda ja Paavo Naela diplomite valmistamise ja auhindade eest. Erilised tänud lähevad meie spordipäeva lahkele sponsorile Tarmo Kajandile Popspordist, kes toetas meid omaltpoolt toredate auhindadega. Õhtul mängis sealsamas ans. „Paras Pähkel”, mis oli päevale väga lõbusaks lõpuks.

Tähistati Vastlapäeva Marika Linholmi eestvedamisel. Toimusid vahvad võistlused ja söödi hernesuppi ning vastlakukleid.

Eesti Vabariigi aastapäeva, mis algas päikesetõusul lipu heiskamisega rahvamaja ees.

Õhtul peeti pidu, kus anti üle Viimsi valla tänukiri koroonameister Urmas Meremaale. ( Prangli Kooli õpetaja Siiri Piirisaar)

Jaanituli toimus traditsiooniliselt Ülesaarel,kus lapsed said osaleda võistlusmängudes.

Seejärel läks mölluks, sest mehed võtsid köievedu väga tõsiselt.

Varajaste hommikutundideni mängis tantsuks ans. „Mis siis?”

Toimus Suur Suvedisco, discoriks Lenny La Vida. Esmakortselt oli rahvamajas suvel avatud juuksurisalong.

Kontserte käisid andmas ansmblid Väliharf.

Shanon tõi Ülesaare laululavale kõvasti rahvast kokku.

Ansambel Fööniks aga pani rahva möllama muinastulede ööl.

Jõeõed ja Segakoor Serviti andsid ühiskontserdi, mis tõi jällegi rahvamajja rohkelt publikut.

Peeti laste – ja noortelaagreid, kus sai nii laulda, tantsida kui ka sporti teha. Üheskoos tutvuti saare ajaloo ja vaatamisväärsustega ning lubati kindlalt tagasi tulla.

Sügisel sai tähistatud Rahvamajade Päeva ja mõnusalt tantsida Mikko ja Mait Maltise ülitoredate laulude saatel.

Jõulud möödusid vägagi meleolukalt. Peeti laata, kust sai osta kohalikku käsitööd, mahla, moosi jne.

Õiget meeleolu aitas luua armas kujundus ja super ägedad tantsutüdrukud. Tants ja kontsert jäid aga Mari- Liisi, Andruse ja Märdi kanda.

Loomulikult jõudis saarele ka Jõuluvana isiklikult.

Aastalõpu peol tantsitas Prangli rahvast Sulo.

Eesti Vabariigi 104. aastapäeva tähistamise üritusel 24.02.2022.a. Prangli Rahvamajas anti Viimsi valla tänukiri üle Raimond Linholmile- Prangli Vabatahtlikus Päästeseltsis tegutsemise ja erakordse julguse ja vapruse eest elude päästmisel.

Üheskoos mängiti Eesti mängu Prangli moodi ning mõnusa meeleolu tõid saali Carl Philip Madis ja Karl Madis.

Prangli Rahvamaja sai endale ka imelise “Estonia” klaveri. Selle paigaldamine vajas mitme mehe jõudu.

Kevadpidu peetigi klaveri saatel. Esinesid võrratud Kelli Uustani ja Peeter Kaljumäe.

23.04. tähistasime üheskoos Jüriööd. Külas oli Jaan Kirss, kellega koos sai nii laulda, kui ka nalja teha.

Prangli saare talgupäeval käis hoogne töö ka rahvamaja õue peal. Maitsvat Keitu keedetud talgusuppi aga söödi üheskoos rahvamaja saalis.

Randvere Päevakeskuse rahvatantsurühm “Kobarake” pidasid maha väga tööka tantsupäeva.

Suvehooaeg avati saarel saunajooksu ja tantsupeoga, kus esinejateks olid “Irena ja Ivar Hansen.

Viimsi Hoovimängude Festivalist said osa ka Pranglil viibinud lapsed ja neid oli üsna palju. Lisaks mängimisele said lapsed joonistada tuntud kunstniku Urmas Orgusaare vahval juhendamisel.

Külas käis Banaanikala lasteteater etendusega “Kuldkalake”, mida nautisid ka Mari- Liisi laulustuudio tütarlapsed.

Jaaniõhtu toimus traditsiooniliselt Ülesaare laululaval. Jaanituli, mis oli süüdatud EV presidendi poolt, jõudis meieni Viimsi valla kaasabil ja selle süütas Prangli saarevanema kohusetäitja Raimond Linholm.

Õhtu algas väikest laste mängude tunniga. Edasi juba said lustida vanemad lapsed.

Köieveos võtsid mõõtu nii mehed kui ka naised.

Võitjateks tulid võistkonnad”Mölgi naised” ja “Tõmbajad”.

Suurt tantsulusti pakkusid Mikko ja Mait Maltis, mida pidulised nautisid täiega.

Iga suvine oodatud sündmus on kindlasti ka KALURITEPÄEV. Sel suvel toimus jällegi Kelnase sadamas laat, kus sai kohapeal nautida ja kaasa osta nii suitsukala ja suitsuhüljest aga ka kõike muud head ja paremat, mida ainult Prangli saarelt leida võib. Toimus kalaroogade valmistamise ja Eistukite aerutamise võistlus, kus selgusid parimad. Õhtul toimus rahvamajas Suur Suvedisco, discoriks oma saare poiss, keda mandri peal aga Lenny La Vidana tuntakse.

Prangli saare KOHVIKUTE PÄEVA õhtul möllas rahvas koos võrratu ja igavesti noore ansambliga LAINE .

Ka sellel suvel sai publik näha nelja eteendust “Mis sa ilma paadita teed?” Vaatajatelt sai etendus kõvasti kiita:) Projekt, mis sai alguse juba kolm aastat tagasi ehk paat mis läks siis merele, jõudis õnnelikult sadamasse tagasi:) Etendus sai ka Viimsi Kultuuritegu 2021 tiitli.

11.aug. toimus esimest korda Prangli saarel Viimsi Vallavalitsuse suveseminar, millest võttis osa üle 50 vallavalitsuse töötaja. Koos arendati meeskonnatööd, mängiti Eesti mängu Prangli moodi, tutvuti saare vaatamisväärsuste ja elu-oluga.

13. aug. toimus taas Prangli Spordipäev, mis on saarel oodatud sündmus igal suvel. Tänavu oli osavõtjaid väga palju, sest ilm oli ilus ja tuju kõigil sporti teha hea. Rahvast oli kokku tulnud erinevatest kohtadest üle Eesti.

Kõige vanem spordipäev Pranglil korraldati aastal 1961.

Sel aastal ühines Pranglil asuv kolhoos „Noor Kaardivägi”, S.M. Kirovi nimelise Kalurikolhoosiga. Raivo Sikemäe, kes töötas kolhoosis ehitusel oli aktiivne kergejõustiklane ja suur spordientusiast. Tema eestvedamisel hakati korraldama Kirovi kolhoosi erinevates osakondades spordivõistlusi. Hiljem sai temast Kirovi k/k spordiosakonna juhataja. Esimestest spordipäevadest Pranglil võtsid osa ka teiste osakondade inimesed, kuid paari aasta möödudes jäi spordipäev saare oma rahvale. Aladeks olid laskmie, kuuli tõuge, jooks, kaugushüpe.

23.08.1970 aastal oli spordipäeva korraldajaks Prangli külanõukogu liikmed Mati Leppmets ja Urmas Mererand, kes tol ajal oli 23 aastane. Nimetati seda Prangli külanõukogu esivõistluseks. See aasta ja kuupäev pärineb Urmas Mereranna diplomitelt, mille on välja andnud S.M. Kirovi nim. k/k( kalurikolhoosi) spordinõukogu. Tema mäletamist mööda ja tema diplomitelt võib lugeda seda, et võistlus aladeks olid kõrgushüpe, kaugushüpe, granaadivise, kuulitõuge, kettaheide, jooksmine, õhupüssist tulistamine ja võrkpall, kus omavahel võtsid mõõtu pranglikad ja piirivalvurid.Võistlusi peeti Rätsepamäel, kus noored käisid õhtuti koos võrkpalli mängimas.

1985 aasta diplomilt võib lugeda, et üheks alaks oli veel ka sangpommi tõstmine ja diplomi oli välja andnud Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi Spordiklubi. Osavõtjad kinnitavad, et rikas Kirovi kolhoos pani alati välja uhked auhinnad ja neid oli rohkelt.

1986-88 korraldati Pranglis 3 päeva kestvaid suvepäevi, kus toimusid kontserdid ja esinesid isetegevuslased. Laupäev oli spordipäev. Mängiti võrkpalli, toimus köievedu ja erinevad mängud lastele. Õhtuti olid rahvamajas peod, mis kestsid hommikul kella 7.00-ni . Esinesid tuntud ansamblid ja Allan Roosileht tegi videodiskot. Rahvamaja juhatas siis Kalle Erm.

1982- 2012 aastani, kokku 30 aastat, korraldas Prangli saare spordipäevi Tiia Tamm, kes oma ametilt oli tol ajal Kirovi kolhoosi erinevate osakondade spordimetoodik. Osakonnad asusid Neemes, Loksal, Kakumäel, Omedul jne. ning loomulikult ka Pranglis. Viimsi valla taasiseseisvumisel sai Tiia Tamme ametinimetuseks Viimsi valla sporditöö kordinaator ja Prangli Spordipäeva korraldas ta ikka edasi. Sel ajal oli üheks alaks veel ka odavise, kuid spordipäeval armastati ka kangemaid karastusjooke tarbida ning odavise muutus vähe ohtlikuks, rääkis Tiia. Järgmiseks sporditöö kordinaatoriks oli Remo Merimaa, kes samuti jätkas spordipäeva korraldamise traditsiooni.

Kõige populaarsem ala on läbi aastate olnud laskmine. Laskevõistluse protokollid olid 70 -ndatel aastatel väga pikad, osa võttis oma 70 inimest. Õhupüssist võisid lasta nii mehed, naised kui ka lapsed.

Hiljem lasti Lool juba pärisrelvadest, kus asus vana piirivalve laskeplats. Nüüd on üle 20 aasta laskevõistlust läbi viinud Kaitseliidu Harju maleva Rävala malevkond. Neli viimast aastat Avo Aljase eestvedamisel. Lisaks laskmisele airsoft relvadest toimus rahvamaja õues veel ka haavatukandmine, vikingi kirve viskamine ja granaadi täpsusvise.

Võistkond “Tüdrukud” “haavatut kandmas”

Rahvamajal on 3 aastat aidanud Prangli Spordipäeva korraldada Viimsi Kooli kehalise kasvatuse õpetaja Marika Seppor, kes ise tuli Kirovi Spordikooli tööle 1978 aastal kergejõustiku treenerina. Ta on Viimsis sporditööd teinud 44 aastat.

Kolmandat aastat peetakse jällegi võistlusi Rätsepamäel ja aladeks on hoota kaugus, kummikuvise, 30 m ja 60 m jooks, kuulitõuge ja laste viske- ning muud mängud.

Marta Liisa Linholm rõngaid viskamas.

Igal alal osalevad nii naised, kui ka mehed ja seda erinevates vanusegruppides. Täname väga Endel Linholmi, kes andis lahkesti loa just seal võistluste korraldamiseks.

Jan- Erik Jäätes hoota kaugust hüppamas. Teda jälgib kohtunik Tony Käsper.Korvpalli vabavisked ja võistkondlik jalgpall toimusid palliväljakul. Sel aastal võtsid omavahel mõõtu 7 võistkonda.

Kokku sai diplomeid välja antud 180, sest erinevaid vanusegruppe oli igal alal omajagu. Kõikidel aladel kokku panid kohtunikud kirja 780 sooritust. Pooltel aladel oli aga osavõtjatel võimalus sooritada mitu katset. Siinjuures tahan väga tänada kõiki kohtunikke- vabatahtlikke, kes rõõmsal meelel ja mõnusa huumoriga, kuumal suvepäeval kõik katsed ära mõõtsid, parimatele diplomid väljakirjutasid ning õhtul üle andsid. Tänan veel Viimsi valda ja Paavo Naela diplomite valmistamise eest. Õhtul mängis rahvamajas tantsuks kõigi poolt armastatud VLÜ, mis oli päevale väga ägedaks lõpuks.

Juba pikki aastaid armastavad Tallinna Ülikooli BFM filmitudengid käia Prangli saarel. Traditsiooniliselt õpetab kõige vanem kursus nooremaid ette eluks uues koolis. Kombeks on kujunenud aidata ka rahvamaja ühiskondliku tööga. Sellel aastal aitasid noored koristada võsa, riisuda lehti, pügada hekki ja põletada oksi.

Ka Viimsi Kooli 5 e kl. õpilased oma sügisesel klassi väljasõidul riisusid lehti suure hoo ja naljaga.

Rahvusvahelisel Muusikapäeval tõid Pranglisse väga meeleoluka kontserdi noored muusikud Eduard ja Loore.

Imetoreda Prangli Kooli õpilaste fotoringi näituse “Minu saar” lõppes pidulikult. Koos loositi välja külastajatele enim meeldinud pilt. Pildil on juhendaja Siiri, koos Kristoga.😊

Rahvamajade päeval oli rahvamaja ääreni rahvast täis, sest külas olid Ivo Linna ja Antti Kammiste.